Hiehteguovdátjin dån máhtá jasska årrot. Dån máhtá adnet hæhkkanieda årromfálaldagáv ja årrot dáppe dallutjij gå dujna le ietjá jasskis årromsadje.
Miján la aj sadje duv mánájda, jus dujna littji máná.
Jus dujna littji máná, de miján la sadje sidjij aj. Nissunijda ja ålmmåjda li sierra årromfálaldagá. Dån máhtá aj viehkev oadtjot ådåsis ásadibmáj. Hiehteguovdátjin la tjiegos adræssa.
Ulmusj ij dárbaha jåhtet hiehteguovdátjij vaj viehkev oadtjot. Mij aj fállap viehkev biejvijt.
Mij máhttep dunji vaddet dárbulasj diedojt, dårjav ja bagádusáv vaj oattjo buorep iellemav dierredime dagi.
Skuolka midjij jánndurav birra. Duv vásádusá bissu tjiehkusin mijá duogen. Aktan mij såhpap gæjnov vijddásappot.
Miján la sjávodisvuodavælggo ja dån máhtá aj namádibmen årrot, jus dav sidá. Mij ásadip dålkåv sidjij gudi dav dárbahi.
Dån duostoduvá huvsujn ja dårjajn, ja náginijn gejna máhtá ságastit ietjat gássjelisvuodaj birra. Mij máhttep duv viehkedit guládallamij viehkkeásadusáj ja duv viehkedit åhtsåmusáj, jus littji åhtsåmusá.
Gájkajn hiehteguovdátjin la sjávodisvuodavælggo.
Dån máhtá aj midjij e-påstav rádjat. Dån oattjo vásstádusáv 1-2 barggobiejve duogen. Skuolka midjij jus la hæhkkaniedan.
Dån i dárbaha årrot hæhkkaniedan vaj viehkev oadtjot hiehteguovdátjin. Muhtemij mielas la álkkep tjállet, ja dat máhttá årrot álkkep tjiehkat duv aktijvuodav mijájn. Duv vásádusá bissu tjiehkusin mijá duogen.
KontačtIj aktak galga sæbrástallat ulmutjij gudi dierredi jali balldi sijáv. Dierredibme le tsábbmet ja tjiektjat, valla dierredibme aj máhttá årrot psyhkalasj, seksualalasj, digitála jali ekonomalasj.
Áhkánjárga ja birrasa hiehteguovdásj fállá vuojŋadimsajev gájkajda gudi dierredimev hæhttuji gierddat. Mij viehkedip duv oadtjot jasskisvuodav. Mij viehkedip duv boahtet prosessa sisi mij dierredimev hæjttá ja mij dunji iellemav ruopptot vaddá.
Jus tjálá midjij mijá e-påsta baktu, de oattjo vásstádusáv 1-2 barggobiejve duogen.
Áhkánjárga ja birrusa hiehteguovdásj, poasstaboaksa 66, 8513 Oŋká (Ankenes).
Gájka gudi hæhttuji gierddat dierredimev lagos gasskavuodajn li buorisboahtem váldátjit aktijvuodav mijájn. Miján la sjávodisvuodavælggo ja gájka máhtti årrot ållu namádime. Divna fálaldagá hiehteguovdátjin li nåvku. Hiehteguovdátjin la tjiegos adræssa.
Ij la goassak suv åvdåsvásstádus guhti dierredimev hæhttu gierddat. Dat la agev dierrediddje åvdåsvásstádus. Ij aktak galga hehpanimev dåbddåt jali ietjas siválattjan dåbddåt vájves vásádusáj diehti. Valla sån guhti dierredimev hæhttu gierddat sån iesj hæhttu válldet åvdåsvásstádusáv álgget ruopptot válldet bærrájgætjov ietjas iellemin ja suoddjit mánájt, jus littji máná.
Moatten dilen dat la sierraláhkáj låssåt, tjabu duosstat viehkev vájnnodit ja diededit dierredime birra ietjas familjan jali rádnaj gaskan. Ienemus oasse sijás gudi li dierredimev hæhttum gierddat lagos gasskavuodajn vásedi:
– binná åskeldimev allasisá
– hehpanimev dåbddåt
– ietjasa siválattjan dåbddåt
– dårvodisvuodav
– massám jáhkov sij nahki ietjasa bierggit
– masset ietjasa værmádagáv
Dá li ållu dábálasj reaksjåvnå maŋŋela gå le dierredimev hæhttum gierddat.
Hiehteguovdásj sihtá viehkedit gávnnat vuogev bessat dassta ierit, ja viehkedit gávnnat vuogev ruopptot árvulasj iellemij.
Le gus dujna gássjelisvuoda iesj mierredit mij dáhpáduvvá?
Válde mijájn aktijvuodav, de mij aktan máhttep gæhttjalit tjoavddusijt gávnnat. Moattes gatjádi: Lev gus mån dierredimev hæhttum gierddat? Majt mån dagáv gå galgav boarkkit gasskavuodav? Makkár rievtesvuoda li mujna gå sjaddá sirádibme aktisasjiellemin? Dárbahav gus advokáhtav? Ságastallama sisadno máhttá årrot vágodibme/bagádus, diedo, dile kárttim, ja viehkedit tjoavddusijt gávnnat ja miellodibme.
Mij hiehteguovdátjin dåbddåp duv rievtesvuodajt ja sihtap viehkedit gávnnat gæjnov ruopptot árvulasj iellemij.
Le gus hiehteguovdásj sadje munji? Mån iv la tsábbmudallam.
Moattes vuorddi mijá lusi boahtet dallutjij gå sij li rubbmelasj dierredimev vásedam. Valla vásedit duodalasj illastimijt váni tsábbmudallat, la mijá mielas sæmmi duodalasj gå rubbmelasj illastibme.
Ij la navti hæhttuji vuojnnusin årrot illastime merka vaj oadtjot viehkev hiehteguovdátjin. Mij diehtep psyhkalasj dierredibme le ienebut vuojnemahtes ja boahtá ájge nalluj.
Áhkánjárga ja birrasa hiehteguovdásj la vuostasjtsiehkkefálaldahka ulmutjijda gudi li dierredimev hæhttum gierddat lagos gasskavuodajn ja gudi suojev jali bagádusáv dárbahi. Mij gávnnup sadjihin 24 tijma jánndurin jagev birra. Ij aktak dárbaha sievedusáv dálkudiddjes vaj boahtet mijá lusi jali ságastallamav vájnnodit. Aktijvuohta hiehteguovdátjijn la iesjmiellusasj.
– Miján la sjávodisvuodavælggo
– Mij máhttep fállat jasskis ja gasskaájggásasj årromsajev tjiegos adressan
– Mij gaskostip aktijvuodav ietjá etáhtaj ja viehkkeásadusáj, duola degu politijajn, advokáhtajn, NAV:ajn (sámegiellaj: Vuona barggo- ja álkkádusháldadimijn), dálkudiddjijn ja ietján viehkkeapparáhtajn
– Mij tjalmostahttep jasskisvuodav ja viehkev iesjvæhkkáj
– Miján li bargge iesjgeŋga máhtudagáj ja guhka vásádusáj fáhkasuorgen
– Miján la diededimvælggo mánájsuodjalussaj jus mánná hæhttuj gierddat huvsodisvuodav jali jus dån váldá mánáv fáron ja jådå ruopptot dierrediddje lusi
Aktisasj hiehteguovdásjfálaldahka Áhkánjárga ja birrasa hiehteguovdátja baktu
Dánna gávna kvalitiehttatjårggidum diedojt dierredime birra lagos gasskavuodajn, ja nággoválldema ja ietjá seksualalasj illastimij birra.
Gå mij ságastip dierredime birra lagos gasskavuodajn, de dat merkaj jut hæhttu gierddat illastimijt, kontrållav, ájtojt jali rubbmelasj dierredimijt náginis gev æhtsá jali gejna le gasskavuohta ja gesi åskelda. Dat máhttá årrot åvdep jali dálásj irgge/moarsse, guojmmeårro, gállasjguojmme, oarbbena, æjgáda jali ållessjattuk máná.
Dierredibme tjuodtjel balo ja nákko baktu. Dierredibme dáhpáduvvá tsábbmema, bágoj ja psyhkalasj kontrålla baktu.
Gávnnuji moadda slája dierredimes:
Dát la dat dierredibme mij la álkkemus dádjadit la boasstot. Dierredibme le rubbmelasj gå soames duv tsábbmá, duv tjiektjá jali gávnijt adná báktjit duv.
Seksualalasj dierredibme le dago ma dahki ulmusj nággiduvvá jali ájteduvvá sebratjit seksualalasj doajmmaj. Seksualalasj dierredibme le álu tjanádum hebasvuohtaj. Valla ij la goassak gillajiddje guhti galggá hehpanit.
Ælla divna dierredimijn sáhka tsábbmemis ja tjiektjamis. Dierredibme le aj balldet, illastit jali vahágahttet vuogij ma ælla njuolgga rubbmelattja ietjasa luondon.
Gájkajn la rievtesvuohta kontrållåv adnet ietjasa ekonomija badjel. Gå nágin duv gasskavuodan válldá kontrållåv duv ekonomija badjel, nággi duv vuolláj tjállet páhppárijt masi dån i miededa jali dujsta biednigijt válldá, de dån gierda ekonomalasj dierredimev.
Ij la dåssju rumáj mij dierredimev gierddá. Jus nágin bæjsstá jali vahágahttá gávnijt baludissan jali illastime diehti, de dat la gávnnedierredibme.
Tjiegadum dierredibme le lahka tjanádum psyhkalasj dierredibmáj. Muhtem gasskavuodajn la ballo dierredimes dat mij dahká dårvodisvuodav ja balov. Dát la álu dábálamos sládja dierredimes lagos gasskavuodajn
Divna gállasjvuoda ja gasskavuoda galggi tsieggiduvvat iesjmiellulasjvuoda nali. Jus la gasskavuodan jali gállasjvuodan mij la vuododum nákko, ájto jali garra dætto nali, de mij tjielggip davva dierredibmen.
Sjiervvevahágahttem la aktisasjnammadus iesjgeŋga dagojda gå næjtsoj ja nissunij vuollevájmojt vahágahtti ålgop guoddnábaksimijn, ja ma kultuvralasj siváj diehti dagáduvvi. Medisijnalasj vuojno milta ælla makkirak sivá ietjájduhttet varres næjtsoj vuollevájmojt.
Ulmusjoasestibme le organisieridum oasestibme ulmutjijs. Ulmusjoasestibme le gållådit mánájt, nissunijt ja ålmmåjt bargatjit ja dievnastusájt dagátjit nákko, dierredime jali ájto baktu, jali gållådit ulmutjijt gudi li rasjes dilen.
Oagodit ja vájvedit náginav, ja boaktjot tjállet nágina birra sosiála mediajn li vuoge ma aneduvvi ienebu ja ienebu. Gåvåj ja filmaj juohkema baktu guojmev mávsedit la digitála dierredibme.
Mij máhttep fállat huvsov ja dårjav, ja náginav gejna ságastit gássjelisvuodaj birra. Mij máhttep duv viehkedit guládallamij viehkkeásadusáj jus dat la duv sávadus ja jus dujna le dárbbo dasi. Mij máhttep duv viehkedit åhtsåmusáj. Dån oattjo vágodusájt ja bagádusájt rievtesvuodaj ja máhttelisvuodaj birra ietjat dile gáktuj.
Når alternativet er et hjem hvor barnet opplever en hverdag med vold, er krisesenteret et bra sted å være på midlertidig basis. Å bo en periode på krisesentret betyr at du skjermer både deg selv og barna fra vold og fare.
Barna på krisesentret gir utrykk for at det er trygt og godt å være der. Det blir lagt stor vekt på at barn skal ha gode opplevelser under oppholdet.
Krisesenteret er et helt vanlig hjem med stue, kjøkken, soverom og bad. Beboerne kjøper og lager selv den maten de skal spise. Det kan være flere beboere på senteret samtidig, men husk at alle er i samme situasjon som deg. Det er opp til deg selv hvilke opplysninger du kommer med og hva du vil gjøre videre, men husk at vi er her for å hjelpe deg. Personalet har taushetsplikt og det har også brukerne i forhold til hverandre.
Krisesenteret er et midlertidig akutt botilbud. Du kan bo på senteret til du finner et annet trygt bosted.
Adressen til krisesenteret er hemmelig. Vi har tiltak som ivaretar sikkerheten til beboerne på senteret.
De som bor hos oss, betaler ingenting for å bo her
Miján la sjávodisvuodavælggo divnas majt dån midjij subtsasta. Ájnna tjuoldos sjávodisvuodavælgos mijá lunna le jus mánná hæhttu gierddat huvsodisvuodav jali dierredimev. Dalloj la miján dan birra diededimvælggo mánájsuodjalusdievnastussaj. Miján la vælggo viehkev gåhttjot jus nágin la várálasj ietjas jali iehtjádij vuosstáj.